KUI KURGIL JÄI KURK HAIGEKS

VENDA SÕELSEPP ON KIRJUTANUD TOREDA LOO KURGIST, KELLE JÄI KURK HAIGEKS, AGA TUULETROLLI RÜHMAS OLIGI SELLINE KURK.

Oli hallaöö. Kurk külmetas ja tal jäi kurk haigeks. Ta läks arsti juurde, koputas ja küsis: “Vabandage, kas teie võite aidata, kui kurk haige on?”
Arst vaatas imestunult ja ütles: “Ei, ma pole õppinud Kurke arstima. Olen kurguarst.”
“Oi, kui tore,” rõõmustas Kurk, “siis sattusin just õigesse kohta: kurk valutabki.”
“Kuid mina ei ole kurgiarst, ma olen kurguarst.”

“Ongi hea - mul on just kurk haige.”
“Tähendab - teil on üks teine Kurk haige, ja teie tulite talle abi paluma?” arutas arst.
“Ei, mul on üksainus kurk ja see ongi haige.”
“Imelik,” pomises arst, “tal on nähtavasti oma aed ja seal kasvab üks haige Kurk. - Mis haigus tal on? Kas hakkab hapuks minema?”

“Ei,” vaidles Kurk vastu, “minu enda kurk on haige, näete - aaa - aaa - aaa!” Ja Kurk ajas suu lahti.
“Näe imet,” naeris nüüd arst, “või Kurgil ka kurguhaigus. Näe, ongi kurk punane.”
“Mis - mis?” ehmus sellest Kurk. “Ei või olla! Kogu aeg olen roheline olnud. Kuidas ma siis nüüd äkki punane olen? Ega ma tomat ole!”
“Mitte teie pole punane, kurk on punane.”

“Mina olengi ju Kurk!”
“Noh, ja teie kurk ongi punane.”
“Mul pole mingit Kurki, olen poissmees ja hoopiski mitte punane. Olen täiesti roheline.”
“No mis te siis minu juurde otsisite,” küsis arst pahaselt, “kui te roheline olete? Olge rahuga edasi ja minge või kollaseks.”

Nüüd sai ka Kurk pahaseks: “Mis arst te üldse olete, kui ei tea sedagi, mis siis teha, kui kurk valutab?”
“Mina tean küll, mis teha, kui kurk valutab, aga mis siis teha, kui Kurk haige on, seda ma ei tea ega tahagi teada,” ütles arst selle peale.
Aga Kurk ütles jälle: “Noh, kui te teate, eks ravige siis kurk terveks. Aaa - aaa - aaa...”
“Kurk on punane.”
“Ei ole, olen hoopis roheline. Kas te olete värvipime või?”

Ja nõnda nad seal vaidlesid ja vaidlesid, ja kui arst vahepeal vihast roheliseks ning Kurk punaseks ja hapuks pole läinud, siis vaidlevad nad tänapäevani.